Hymn Saamów

Hymn Sápmi

Sámi soga lávlla

Pieśń Saamów

Region	Laponia
Tekst	Isak Saba, 1906
Muzyka	Arne Sørli, 1992
Lata obowiązywania	1986-
Sámi Soga Lávlla

Sámi soga lávlla (Pieśń Saamów) – oficjalny hymn Sápmi.

Słowa pochodzą z poematu, który Isak Saba opublikował w gazecie Sagai Muittalægje 1 kwietnia 1906.

W 1986 wiersz ten został zaaprobowany jako oficjalny hymn Laponii, zaś w 1992 przyjęto melodię autorstwa Arne Sørli.

Istnieją wersje hymnu we wszystkich językach lapońskich.

Tekst w języku północnolapońskim

Guhkkin davvin Dávggáid vuolde

sabmá suolggai Sámieatnan.

Duottar leabbá duoddar duohkin,

jávri seabbá jávrri lahka.

čohkat čilggin, čorut čearuin

allanaddet almmi vuostái.

Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,

cáhket ceakko stállenjárggat

máraideaddji mearaide.

Dálvit dáppe buolašbiekkat,

muohtaborggat meariheamit.

Sámisohka sieluin mielain

eahccá datte eatnamiiddis:

Mátkálažžii mánuheabit,

giđđudeaddji guovssahasat, -

ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,

juhca jávrriin, jalgadasain,

geresskálla máđiid miel.

Ja go geassebeaivváš gollut

mehciid, mearaid, mearragáttiid,

golli siste guollebivdit

suilot mearain, suilot jávrriin.

Gollin čuvget čáhcelottit,

silban šovvot sámieanut,

šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,

luitet olbmát lávllodemiin

geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.

Sámieatnan sohkagoddi –

dat lea gierdan doddjokeahttá

goddi čuđiid, garrogávppiid,

viehkes vearrevearroválddiid.

Dearvva dutnje, sitkes sohka!

Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!

Eai leat doarut dorrojuvvon,

eai leat vieljain varat vardán

sámi siivo soga sis.

Máttarádját mis leat dovle

vuoitán vearredahkkiid badjel.

Vuostálastot, vieljat, miige

sitkatvuođain soardiideamet!

Beaivvi bártniid nana nálli!

Eai du vuoitte vašálaččat,

jos fal gáhttet gollegielat,

muittát máttarmáttuid sáni:

Sámieatnan sámiide!

Tekst w języku skolt

Ku´ǩǩen tâ´vven Juu´se vue´lnn,

Sää´m čiõkk, Sää´m jânnam.

Tuõddâr kuâsttai tuõddâr tue´ǩǩen,

jääu´r špelkka jääu´r veâlgga.

Ceägg tuõddâr čokk laaǥǥ,

pajjna´dde ââ´lm vuâstta.

Šuâlee jooǥǥ, šuuvee väär,

ceägg njaarǥ ru´vddrââ´dd

cäkkâ´tte šuârm miâr vuâstta.

Vaččai tääi´b lie tä´lvv fiõlli,

piõgg da porgg lie meä´rte´mes.

Sää´m sokk siõlin miõlin

tõndiõtt väimstes rää´ǩǩast jânnmes.

Joođjid, määtklaid mään čuâvad,

tâ´vven pue´lle kuuskõõzz ââ´lmest.

Ruåčkâs, ruõvggâs rååđain kollai,

groom teâudd jääu´rid, jie´ğğid.

Če´rres kuâlkkân tä´lvvǩeäi´n mie´ldd.

Na ǥo ǩie´ss peeivaž kållad,

mie´ccid, miârid, jäu´rr’reeddaid,

kå´llǩimaldõõzzâst kue´llšii´lli

so´ǩǩe miârin, so´ǩǩe jääu´rin.

Ko´llen čue´vve čää´cclåådda,

silbbân čue´vve Sää´mveerd,

čuâlmma čuâlmain, leädggad ääirain,

so´ǩǩe, lue´štte oumma lääu´lee´l

kuõškid, ǩeâuŋsid, sâvvnid.

Sää´mjânnam sokk’kå´dd

tät lij ǩeârddam koddjireeisaid,

ko´ddičuuđid, kårrkaau´pid,

smuuđ veä´reld piiđva´lddjid.

Tiõrv Tu´nne, si´tǩǩes sokk

tiõrv, rää´ǩǩes rääuh maadd!

Jeäla tuäraid tuärrvuättam,

jeäla viilljeez võõr vuârdtama

saa´mi sijvâs sooǥǥ se´st.

Maaddârää´jj mee´st lie tuu´l

vuäittam veä´reld tue´jjeei pâ´jjel.

Vuâsttlâ´sttep viillj, mij še,

sitkkâdvuõđin suä´rddeejeem!

Sokk rää´ves Pei´vvpäärnai

ij tuu vuei´t vâjjlažžad

jõs veâl määttak kå´llǩiõlad,

mooštak maaddâr maddji saa´nid:

Sää´mjânnam saa´mi lij!

Tekst w języku inari

Tääbbin tavveen Távgái vyelni

mist lii stuorrâ Säämieennâm.

Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin,

jävri šiärráá jäävri alda.

Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin

alanedeh alme vuástá.

Šäävvih juuvah, šuveh vyevdih,

cäähih ciägu stälinjaargah

meendu muávroo meerâ siis.

Tälviv tääbbin puolâšpiegah,

muotâpuurgah merettemeh.

Säämi suuhâ siäloin mieláin

iäccá kuittâg enâmijdis.

Má háliist láá mánutteveh,

ki ordeijee kuovsâkkâsah,

ruoškâs, ruovgâš roo oin kulloo,

juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin,

kerrisskaalâ maa ij mield.

Já ko kesipiäiváš páštá

meecijn, meerâin, merâriddoin,

kole siste kuálásteijeeh

suiloh meerâin, suiloh jaavrijn.

Kollen čyevih čäcilodeh,

silbân kolgeh Säämi juuvah,

šiälguh čyeimih, šaleh ááiruh,

lyeštih almaah lávlustâlân

kiäv áid, kuoškâid, kuánilijd.

Säämieennâm suhâkodde

tot lii killám toijuuhánnáá

koddee čuu ijd, karokaavpijd,

viehis veriviäru väldeid.

Tiervâ tunjin, si hes suuhâ!

Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs!

Tust láá suá ih so âhánnáá,

viiljâin vorrâ vardehánnáá.

Sijvo suuhâ sämmilâš!

Madâräijiheh láá tovle

vuáittâm verrušeijee vievâid.

Vuástálistup viiljah mij-uv

si hesvuo áin suárdálâsâid

Peeivi parnij noonâ nääli,

iä tuu vyeiti vajaliihkin,

jis tun toolah kollekielâd,

muštáh maddârijdâd sääni:

Säämieennâm sämmiláid!